Friday, June 14, 2013

Liidriks olemisest..

2013. Juhtimuskooli ülekanne Tartust, vahendab Andrei Liimets.

...neli peamist “häkki”, mis aitavad kaasa õppimist enda jaoks efektiivsemaks muuta.
1) Me kõik oleme erinevad. Meil kõigil on justkui erinevad operatsioonisüsteemid. Kuigi võib tunduda, et õppimise puhul on tulemuse osas kaks võimalust – sai või ei saanud aru – on neid tegelikult lõputult. Igaüks võib luua täiesti erinevaid seoseid.
2) Parim viis õppida on suhelda endast erinevate vaadetega inimestega. Ehk siis tuleks õppida üle saama kognitiivsest dissonantsist. Kuigi meile on meeldiv arutada maailma asju inimestega, kes meile sarnanevad ja kellega on mugav nõustuda, et kõik ülejäänud on hullud, ei õpi me sellest midagi, vaid ainult tugevdame kognitiivset dissonantsi. Teistsuguste inimeste puhul peame me aga kõigepealt sellest barjäärist üle saama, et seejärel ennast arendada. Toomas tuletas siiski meelde: “Non-stop ei saa ka seda teha, vahepeal tuleb minna sõbra juurde ja öelda, et kõik on kreisid.”
3) Õppimise aluseks on huvi ja huvil on erinevad tasandid. Ehk siis näiteks meeskonnas töötades tuleb leida erinevate inimeste puhul neile vastavad huvitasandid. Mida kõrgema tasandi huvi (filosoofiline vs. füsioloogiline – näiteks kas inimene tahab lihtsalt töö eest raha või teeb seda mingi suurema eesmärgi nimel), seda põhjalikumalt on ta eesmärgile pühendunud. Toomas tõi näiteks müüdimõõtu loo Kennedyst ja NASA koristajast. President küsinud nimelt viimaselt, et mida too teeb. Too, ehkki võinuks vastata lihtsalt, et koristab ruumi või loob inseneridele puhast keskkonda, mõtles sellest veel mitu tasandit edasi ja vastas, et aitab inimest kuule saata. Ma isiklikult arvan, et see oli 20. sajandi kõige parema irooniameelega koristaja.
4) Õppimishetkel tuleb luua võimalikult palju seoseid. Toomas tõi näiteks, et lihtne viis seda lauset/teemat kuulajaile meeldejäävaks muuta, oleks näiteks sellest rääkimise ajal laud ümber lükata. Kõiksugused seosed, eriti ootamatud ja ebatavalised, rikastavad mõtlemismaailma.
Lõpetuseks rääkis Toomas veel aju füsioloogiliste vajaduste rahuldamisest. Ta viitas faktile, et aju läheb meeleldi tühikäigule ja puhkerežiimile. Kas või mõnus olemine koolitusel ei tähenda veel, et toimub efektiivne õppimine. Õppimine pole vaid info omandamine (võrdlus USB-pulgale materjali tõmbamisega), vaid informatsiooni enda jaoks paigutamine, analüüs ja seostamine. Seda süsteemi peab igaüks ise enda jaoks ehitama, kombineerides enda jaoks sobivaid meetodeid. Aju vajab aga vastuvõtlikkuseks glükoosi, mille lõppemise lähenedes ta aeglustab ennast. Inimene saab küll end edasi õppima sundida, kuid seda võrdles Toomas SMS-laenu võtmisega. “Näljane häkker pole mingi häkker!” Lisaks toidule kerkis üles une olulisus ning läbi eksamieelse öö õppimise ebaefektiivsus võrreldes süsteemse õppimisega. Seda võrdles Toomas amatöörsportlase ja professionaali erinevusega.

***
Liider: keegi, kellel on järgijaid. Järgijate leidmiseks peab sul olema mingi lugu.
[Ott Pärna] tõi välja, et näiteks ettevõtjana on väga oluline mitmekesine ja huvitav taust. Vaid mitmekülgne võimekus aitab leida lahendusi suurematele eesootavatele probleemidele nagu pensionisüsteemide pankrot, lääne ühiskondade vananemine, fossiilsete kütuste lõppemine, majandusarengu pidurdumine ja ressursside ebaühtlane jaotus. Ta tõi välja ridamisi ebaefektiivseid tootmislahendusi nagu näiteks raiskamine kohvitootmise juures või igal aastal pardlite otsikute peale kuluvad 250 tonni väärismetalli, millele on olemas palju säästlikumad alternatiivid. Ühetonnise auto tootmise peale minevat aga 62 tonni saastet, hambaharja peale poolteist kilo, sülearvuti peale aga kuni 70 kilo.

Ott viitas Phoenix’i ülikooli uurimustöös välja toodud kümnele võtmeoskusele 2020. aastal hakkamasaamiseks. Nendeks on: mõtestamine, sotsiaalne intelligentsus, loov mõtlemine ja kohanemine, kultuuride ülene kompetents, programmeeriv mõtlemine, uue meedia kirjaoskus, transdistsiplinaarsus, disain-mõtlemine, enesejuhtimine ja virtuaalne koostöö. Ennekõike rõhus Ott aga faktile, et era-, avalik ja vabasektor lähenevad ja sageli on keeruline tõmmata rangeid piire, millal tegeletakse ettevõtlusega klassikalises plaanis tulu teenimiseks ja millal selge sotsiaalse eesmärgiga.
Lõpetuseks tõi Ott välja tugevate ja värvikate liidrite puuduse. Ennekõike viitas ta küsimusele, mida puudutas ka Urmo Kübar hiljutises Noortele Liidritele antud intervjuus – et juhid peaks koondama enda ümber häid, endast paremaid inimesi, aga sageli neid hoopis kardetakse ja ümbritsetakse end nõrgemate persoonidega. Kõlama jäi siiski ka positiivne noot, et innovatiivsuse, väiksuse ärakasutamise ja õigete reformide abiga ei tohiks 20 aastaga Soome tasemeni jõudmine Eesti jaoks probleemiks olla.
...Samuti tõi ta kommentaariks välja, et liiga palju loodetakse uute paremate juhtide pealetulekule, kes justkui kõik korda teeks. Urmo [Kübar] arvas, et juht ei pea niivõrd olema ise väljapaistev isiksus, kuivõrd ta peab oskama väljapaistvaid isiksusi koondada ja süsteemselt tööle panna. 
...positiivseid asju tuuakse ühiskonnas sageli välja üleüldistena, negatiivseid aga väga konkreetsetena. Sellest koorus välja, et teiste oma ideedega kaasa tõmbamiseks tuleb neist ideedest rääkida. “Kui Martin Luther King oleks öelnud, et “mul on unistus, aga ma ei saa öelda, mis see unistus on”, poleks sel lausel sugugi nii palju jõudu”.

Saturday, June 8, 2013

Näha head

"Oma tasakaalu-otsingutel leidsin ühe nö mustri, mis mind tänaseks palju aidanud on. Nimelt hakkan ma otsima kõiges head. Näiteks inimsuhted, kus palju saadakse haiget ja ollakse veendunud, et teine pool on neile meelega haiget teinud. Aga kui nüüd mõelda selliselt, et kui on kaks poolt, kes teineteist armastavad või siis vähemalt tugevalt hoolivad teineteisest, siis ei saa iial olla ju põhjuseks tahtlik halb. Kuna aga me kõik näeme oma maailma ainult läbi eneses silmade, siis me ei tea, ega tunne, kuidas teine seda näeb."